|
|
Meeri Küla Arendamise Seltsile omistati 2017.aasta maikuus vabatahtliku sõbra kvaliteedimärgis. Vabatahtliku sõbra märk on kvaliteedimärgis, mis tunnustab vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust Eest vabaühendustes. Märgi saavad organisatsioonid, mis on osalenud vabatahtliku sõbra arendusprogrammis, on vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud. Märgi saanud organisatsioonide pakutavaid vabatahtliku tegevuse võimalusi tutvustatakse Vabatahtlike Väravas. |
|
Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Kolmandik Eesti elanikest pühendab osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele. Millega on tegemist? Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabaast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. |
 Vabatahtlikke on mitut masti. Foto: Kaja Hiis |
Vabatahtlikul tegevusel korraga kolm olulist tunnust:
- Vabatahtlik tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt.
- Vabatahtlik ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu, näiteks kasulikke teadmisi ja oskusi või uusi tutvusi.
- Vabatahtlikud tegutsevad väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Mis ei ole vabatahtlik tegevus?
Vabatahtlikuks tegevuseks ei loeta üldjuhul:
- väikeseid heategusid ja kultuurinormidest tulenevat ligimese aitamist, nagu hääletajate auto peale võtmist, kellegi abistamist tee ületamisel või raske koti kandmisel, kukkunu püsti aitamist
- raha või asjade annetamist
- kohustuslikku koolipraktikat
- doonorlust
- meeleavaldusel oma meelsuse näitamist ega petitsioonile allkirja andmist
- kohtu, alaealiste komisjoni või muu institutsiooni poolt määratud üldkasulikku tööd
- omaste hooldamist
Vabatahtliku tegevuse tüübid
Vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel ja iseseisvalt on omaalgatuslik vabatahtlik tegevus. Vabatahtlikuna osalemist mõne organisatsiooni algatatud ja läbiviidud tegevustes nimetatakse organiseeritud vabatahtlikuks tegevuseks.
Kui vabatahtlikud abistavad konkreetse tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele, siis on tegemist ühekordse vabatahtliku tegevusega. Järjepidevalt pikema aja jooksul tegutsemist kutsutakse regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks.
Vabatahtlik teenistus on põhjalikumalt korraldatud ja piiritletud osa vabatahtlikust tegevusest, mida iseloomustavad kindel ajavahemik; selged eesmärgid, sisu, ülesanded, struktuur ja raamistik; kohane tugi ja juriidiline ning sotsiaalne kaitse.
Vabatahtlik töö on mõiste, mida igapäevaelus kasutatakse samatähenduslikuna vabatahtlikule tegevusele. Selguse huvides on siiski otstarbekam kasutada järjepidevalt terminit vabatahtlik tegevus, sest vabatahtlikuna tegutsemine ei ole kajastatud Eesti Vabariigi tööseadusandluses.
Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant